Puit on imeilus mööbli materjal – stiilne, naturaalne ja silmale nauditav. Kuidas on aga lood puitmööbli hooldamisega? Kas ilu nõuab ohvreid? Kas täispuidust mööbli hooldus on väga keeruline ja ajakulukas? 

Tegelikult see nii ei ole. Puitu on vaja regulaarselt puhastada ja sellega heaperemehelikult ümber käia nii, nagu iga teise materjaliga. Lisaks on veel mõned iseärasused, mida puidu juures silmas pidada. 

Näiteks see, et puit on elav materjal ja seetõttu allub keskkonnale ning keskkonnamuutustele. Puit on küll tugev, aga mitte nii tugev kui kivi. Samas on tema eeliseks see, et kahjustuse korral on võimalik mõlgid, kriimustused ja praod välja lihvida ning ese uuesti viimistleda.

Kui teame puidu omadusi, oskame temaga ümber käia. Ja hästi hoitud puitmööbel kestab väga pikalt.

Kuidas hoolitseda puitmööbli eest nii, et sellest ise võimalikult kaua rõõmu tunda ja heas korras tulevastele põlvedele edasi pärandada – sellest käesolevas postituses juttu teemegi.

Mida igapäevahoolduse juures silmas pidada?

1. Tolm on kergelt abrasiivne ning võib aja jooksul puitpinnal väikseid kriime tekitada. Seepärast võiks puitmööblilt tolmu pühkida vähemalt korra nädalas.

Puhastamiseks sobib ideaalselt mikrokiud või puuvillane lapp, mis on kergelt niiske. Ja lapi võid niiskeks teha täiesti tavalise veega – siis saad kindel olla, et ei kasuta puidule või viimistlusele sobimatuid aineid. Paljud puhastusvahendid sisaldavad silikooni, mis muudab puitpinna küll ilusaks-säravaks, aga pikapeale moodustab kihi, mis hoopis tõmbab tolmu ligi. Seega on kõige lollikindlam kasutada lihtsalt vett. Kui eelistad siiski puhastusvahendit, vali silikooni- ja vahavaba.

Ära kasuta märga lappi, sest liigne niiskus võib puitpinda kahjustada. Et mööblile kindlasti üleliigset niiskust ei jääks, võid pärast niiske lapiga pühkimist veel kuiva lapiga pinna üle tõmmata.

Pärast koristamist puhasta kindlasti lapp tolmust. Jälgi, et kasutad pühkimiseks alati puhast lappi! Tolmuse ja musta lapi kasutamine võib pikas perspektiivis puitpinda kahjustada. 

Pühkida soovitatakse ovaalsete liigutustega piki puusüüd (mustrit). 

2. Kui vesi või mõni muu vedelik lauale tilgub, loksub või ümber läheb, tuleks see koheselt ära pühkida. Kui vedelik puitpinnale pikemaks ajaks seisma jääb, võib ta ajapikku viimistlusest läbi imbuda ja pinnale valged laigud tekitada. Laikude tekkimisest ja eemaldamisest teeme allpool veel täpsemalt juttu.

Mida teha, et puitmööbel kestaks aastakümneid?

1. Laudlinad, kandikud, salvrätikud ja muud lauakatted aitavad igapäevase kasutamise käigus tekkida võivaid kriime ennetada ja vähendada.  

2. Kruuside, klaaside, taldrikute all kasuta (kuuma)alused. Kuum võib puitpinnale valged laigud jätta.

3. Kasuta vildist aluseid või pehmendusi lampide, vaaside ja muude dekoratiivsete vidinate all, et need puitpinda ära ei kriibiks.

4. Ka pikaaegne plastikust, nailonist ja kummist materjalide (nt elektroonikaseadmete) hoidmine puitpinnal võib seda kahjustada. Seega kasuta aluseid või pehmendusi.

5. Kui kirjutad puidust laual sõbrale sünnipäeva kaarti, pane midagi alla. Puit on pehme ja sinu kiri võib läbi paberi puitpinnale jääda.

6. Puitmööblile ei sobi suur temperatuuri ja niiskuse kõikumine. Seega hoia puitmööbel eemal soojusallikatest nagu näiteks ahjud ja pliidid. 

Ideaalne kodune temperatuur puitmööbli jaoks on keskmiselt 21-22 kraadi ja niiskuse tase 40-60%. Tavaliselt ongi siseruumides just sellised puitmööblile sobilikud tingimused 🙂

7. Puitmööbli värvus võib pikalt päikese käes seistes muutuda. Kui jätta uus laualambiga diivanilaud päikese kätte seisma, siis mõne kuu pärast võid avastada, et lambi all olnud pind on hoopis teist värvi kui ülejäänud laud. Seega muuda aeg-ajalt asjade asukohta. Soovitav on puitmööblit varjus hoida.  

Kuidas vabaneda puitpinnale tekkinud kuuma- ja veekahjustustest? 

Kuumaalused ei ole lihtsalt mingid dekoratiivsed pisiasjad, mis võivad koju köögikapi sahtlipõhja ununeda. Puit ei ole vee- ega kuumakindel. Kui me kogemata kuuma või märja tassi otse täispuidust lauale unustame, võib juhtuda, et tassi alla tekib valge laik. See laik tekib siis, kui niiskus tungib viimistluse sisse ja tekitab sinna mikroskoopilised “taskud”. Valgetest laikudest vabanemiseks peab vabanema “taskutest”.

Kuidas seda teha?

Katsetatud on erinevaid variante, alates majoneesiga määrimisest kuni hambapastaga hõõrumiseni. Meetodi tõhusus oleneb kindlasti ka konkreetsest mööbliesemest – mis puit, milline viimistlus, kas valge laigu tekkimisest on kaua aega möödas jne.

Üks korduvalt katsetatud variantidest, mis enamus juhtudel töötab, on viimistlusse tunginud niiskus kuumaga – fööni või triikrauaga – välja aurutada. 

Vaata videost, kuidas triikrauaga puitpinnalt valged laigud välja “triikida”. Triikraual lülita sisse keskmine kuumus. Auru ära kasuta. Triigi läbi puuvillase lapi ja jälgi, et sa riidelappi kogemata laua külge ei kõrvetaks: 

Kuidas vabaneda halvast lõhnast?

Kui puidust mööbliesemele on aja jooksul mingi imelik lõhn külge hakanud, oleneb lõhna eemaldamine puidu omadustest, kui tihe puit on, millist viimistlust kasutati ja mis on lõhna põhjustanud.

Näiteks kopituslõhna vastu võib proovida vanakooli meetodit –  äädika ja vee lahust. Sega üks osa vett ühe osa 5% äädikaga, tee puhas lapp lahusega niiskeks ning pühi mööbel sellega üle.

Suitsulõhna vastu võitlemiseks aitab sidruniõli.

Täispuitmööbli õlitamiseks võid kasutada äädika ja oliiviõli lahust

Täispuitmööblit õlita siis, kui see muutub tuhmiks või ebaühtlaseks. Õlitamisega ei tasu üle pingutada, sest liigne õlitamine võib tekitada puidu pinnale tolmu koguva kihi.

Puiduõli saad kerge vaevaga osta ehituspoest. Alternatiiv on kasutada isetehtud õli. Selleks sega kokku üks osa 5% äädikat ja kolm osa oliiviõli. Õli niisutab puitu ja äädikas puhastab. Segamiseks kasuta spreipudelit või mingit anumat, mida saab raputada. Pihusta lahus puhtale puuvillasele lapile ning hõõru sellega puitpinda piki puusüüd. Üleliigne õli eemalda kuiva puhta lapiga. Poleerimiseks kasuta mikrokuidlappi. Enne vahendi kasutamist testi seda mööblieseme vähemärgatavas kohas.

• 

Tisleritööde ühed tähtsamatest asjadest on pitskruvid, neid ei saa olla kunagi piisavalt. Neid on erineva kujuga, suurusega ja erinevateks otstarveteks. Seekordses postituses kirjutan millised on erinevad pitskruvide tüübid, mis tööde jaoks millised sobivad ja kuidas neid kasutatakse.
Pitskruve kasutatakse enamasti detailide liimimisel aga kindlasti on vaja neid detailide kinnitamisel ja hoidmisel tööprotsessi käigus.
Korralikud ja kvaliteetsed tööriistad kestavad kauem ja teevad töö lihtsamaks, see kehtib ka pitskruvide kohta, kvaliteetsed kestavad aastaid või isegi aastakümneid. Heaks näiteks on Bessey pitskruvid. Odavad seevastu kipuvad aja jooksul kõveraks minema, kuna on valmistatud pehmemast metallist.

Klassikalised metallist pitskruvid

Klassikalised metallist pitskruvid on enim kasutatavad erinevatest pitskruvi tüüpidest. Need on lihtsa konstruktsiooniga: latt ja kahes otsas haarad millest üks on kruviga. Ülemine haar on kinnitatud lati külge aga alumine haar koos kruviga liigub lati küljes kogu lati ulatuses. Kruviga tehakse lõplik pingutus peale haara paika liigutamist.
Klassikalised pitskruvid on kõige universaalsemad, mis tähendab et neid saab kasutada pea kõikide tööde jaoks mis teiste pitskruvi tüüpidega ei pruugi võimalikud olla.

Mina keeran kruvi alati peale kasutamist algasendisse tagasi, nii on uuesti pitskruvi kasutama hakates see tööks valmis. Alloleval pildil on näha kruvi erinevates asendites.
Vasakpoolsel on kruvi liiga väljas, mis tähendab et pingutama hakates ei pruugi kruvi piisavalt välja liikuda ja seega ei saa piisavalt survejõudu rakendada.
Tihtipeale on vaja pitskruvi peale pingutamist lahti keerata, et detaile liigutada, see aga ei ole mugav kui kruvi on liiga sisse keeratud nagu parempoolsel pitskruvil.
Alumine pitskruvi kruvi on kõige optimaalsemas asendis, nii ei ole eelmainitud probleeme.

Kiirkinnitusega pitskruvid

Kiirkinnitusega pitskruvid on enamasti nõrgema surujõuga kui tavalised pitskruvid aga võimaldavad pingutamist ühe käega. Seetõttu on neid mugav kasutada eelkõige detailde kinnitamiseks tööprotsessi käigus.
Kasutamiseks tuleb esmalt alumine haar vastu detaili liigutada ja seejärel pingutit kokku suruda. Haarde vabastamiseks tuleb vajutada nuppu.

Kiirkinnitusega pitskruvi eeliseks on võimalus kasutada seda laiali surumiseks, mida aegajalt võib vaja minna. Selleks tuleb fikseeritud haaral kruvi lahti keerata ja asetada see haar teise otsa. Allpool on ka pildid kuidas seda teha.

Torupitskruvid

Torupitskruvid on enamasti liimkilpide liimimiseks, kuigi saab kasutada ka näiteks kappide jmt. liimimisel. Ostes poest torupitskruve on komplektis ainult otsad. Lisaks on vaja osta metallist torud ning keermestada need ühest otsast. Seega võivad torupitskruvid olla väga pikad. Lisaks on ka hind tänu tavaliste metalltorude kasutamisele klassikalistest pikkadest pitskruvidest odavam.

• 

• 

Liimkilpide kokkuliimimisel peaks osad torupitskruvid asetsema all ja osad liimkilbi peal. See tagab ühtlasema surve, kuna pitskruvid võivad painduda suurt survejõudu kasutades.

• 

Töölaua pitskruvid

Igal tisleril ja puutöö huvilisel on olemas töölaud ja aegajalt on vaja töödeldavaid detaile töölaua külge kinnitada (näiteks freesimisel, puurimisel jne). Sobiv lahendus on töölaua pitskruvi – selle kasutamiseks on vaja puurida augud töölaua sisse, asetada pitskruvi sinna ja pingutada. Töölaua pitskruve on erineva pingutussüsteemiga, osad toimivad nagu tavalised pitskruvid ja osad on kiirkinnitusega.

• 

Pitskruvidega liimimine

Siin on ka väike õpetus kuidas pitskruvidega kahte puidust detaili omavahel kokku liimida. Liimimiseks kasutan kahte suurt ja kahte väikest pitskruvi.

• 

Kitsastele pindadele liimi kandmisel kasutan sõrme juhtlatina, nii tuleb ühtlane liimiriba terve detaili ulatuses.

• 

• 

Peale liimi pealekandmist on vaja see ühtlaselt terve liimitava pinna peale laiali ajada. Selleks sobib puidutükk või pintsel mida kasutada ainult liimi jaoks. Muul ajal võib kuivamise vältimiseks pintslit hoida veega täidetud anumas.

• 

Kuna liim muudab puidu libedaks, võiks kasutada väikeseid pitskruve mis hoiavad detaile omavahel paigast nihkumast kui suuri pitskruve pingutada.

• 

Pitskruve pingutades peab natuke liimi detailide vahelt välja pressima, see näitab et liimi on nendes kohtades piisavalt.

Okaspuidu liimimisel võiks detailid pinge all olla vähemalt 30min, lehtpuidu liimimisel peaks aeg olema 1-3h. Täpne aeg sõltub puuliigist.

• 

Seekordses postituses räägin milliseid käsitööriistu oleks minu arvates algajal tisleril vaja ja seletan ka lühidalt miks. Nimekiri on minu enda tööde näitel, seega võib siit midagi sinu jaoks vajalikku puudu olla.
Kõik nimekirjas olevad asjad ei pea olema kindlasti sama tootja omad ja samade mõõtudega/omadustega, tähtis on et töö saaks korralikult tehtud.

Tisleri käsitööriistad

Töökindad – kindad kaitsevad kriimustuste ja pindude eest, eriti tähtis okaspuiduga töötamisel

Kaitseprillid – silmad on kõige õrnemad ja vajavad minu arust kõige rohkem kaitset, ei ole meeldiv tunne väikeseid pinde silmast välja urgitseda

Pliiats – mina kasutan pigem pehmemat pliiatsit, sellega on kergem märkida ja jooni tõmmata ning seda on kergem teritada

Nurgik – täisnurkade märkimisel on nurgik hädavajalik, eelista kallimaid nurgikuid kuna need on täpsemad

Mõõdulint – võiks olla 3m pikk

Joonlaud – kõige universaalsem on 500mm pikk

Murtavate teradega nuga – mugav kasutada kuna ei vaja teritamist, lihtsalt murra ots ära või asenda tera ja nuga on jälle terav

Peitlid – alustuseks võiks olla kahes erinevas mõõdus peitlid, üks laiem ja üks kitsam

Puidust haamer – on vajalik peiteldamisel ning puitseotiste tegemisel või lahtivõtmisel

Metallist haamer – võib kasutada sellist puusepahaamrit nagu pildil või tislerihaamrit

Saag – mina eelistan Jaapani saage, kõige universaalsem nendest on Ryoba

Lihvklots ja lihvpaber – lisaks elektrilistele lihvijatele on vajalik tihti kasutada ka käsitsi lihvimist, sellest räägin lähemalt postituses lihvimise kohta

Pitskruvid – pitskruve ei ole kunagi piisavalt, aga alguses osta neid vastavalt vajadusele, lähiajal tuleb ka postitus pitskruvide kohta

Maalriteip – samuti tihti vajaminev asi

Lisaks eeltoodud nimekirjale võib veel vaja minna näpitstange, kruvikeerajaid, kuuskantvõtmeid, mutrivõtmeid, viile, höövelid, torne või palju muid tööriistu. Neid aga pead juba ise vastavalt vajadusele soetama.