Keskkonnateadlikkusest ja hoolivusest meid ümbritseva suhtes on saamas loomulik osa inimeste mõtteviisist üle kogu maailma. Kuidas, mida ja kui palju tarbida nii, et võimalikult vähe meie Maad koormata? Kilekottidest loobumine ja hammaste pesemise ajaks kraani kinni keeramine on hea algus, aga kas sellega meie keskkonnateadlikkus lõpebki?
Kui astuda veel üks samm edasi ja enda ümber vaadata – kus me istume, millel astume, kus me tööd teeme, sööme ja magame? Millised on meid ümbritsevad materjalid, kuidas nad tehtud on, kust nad saadud on? Milliseid materjale eelistada?
Ja kuhu paigutub loodussõbralikkuse skaalal puit?
Järgnevas artiklis toomegi lühidalt välja, miks on puit üks keskkonnasõbralikumaid, kui mitte öelda kõige keskkonnasõbralikum ehitusmaterjal meie planeedil.
1. Puit on taastuv materjal, See on ainukene ehitusmaterjal, mis piltlikult öeldes on tehtud päikesest, vihmast ja õhus sisalduvast süsinikust. Niikaua kuni meil päike paistab ja vihma sajab, on puit lõpmatuseni taastuv. See teebki temast kõige keskkonnasõbralikuma toormaterjali maamunal.
Metsarahvana on meie, eestlaste, mure metsa tervise pärast iseenesestmõistetav. On siililegi selge, et metsade valimatu lageraie ei ole jätkusuutlik, ilus ega tee kellelegi head.
Ainult metsi heaperemehelikult majandades, ainult siis kui langetatud puude asemele kasvavad uued, tagame puitmaterjali taastumise lakkamatu ja keskkonda säästva tsükli.
Vaata lühikest videot puidu keskkonnasõbralikkusest:
2. Puidust tooted on kliima sõbralikud. Teame, et puud seovad süsinikku terve oma elu jooksul. Nad võtavad selle atmosfäärist ja hoiavad seda oma tüves. Aga isegi siis, kui puust on saanud laud või kapp, jätkab puit süsiniku sidumist. Näiteks üks puidust taburet seob 8.64 kg CO2 – sama palju eraldub CO2 autost, mis sõidab 55 kilomeetrit.
Puittoodetes ladestunud süsinik kasvab kogu maailmas 150 tonni aastas, mis on võrdväärne 540 miljoni tonni CO2 atmosfäärist välja tõmbamisega.
Seega on ka puidu kasutamisel oluline roll kasvuhoonegaaside emissiooni tasakaalustamisel.
3. Puitmööbli tootmine tekitab väga vähe või ei tekita üldse jäätmeid. Tootmisel tekkivad kõrvalsaadused saab taaskasutada või ümber toota. Ja mida ümber toota ei saa, selle saab energiaks põletada.
Ja kui iga langetatud puu asemele kasvab uus, siis on puidu põletamine ka täiesti CO2-neutraalne tegevus, sest puud eraldavad täpselt sama palju CO2 kui nad oma elu jooksul siduda on jõudnud:
4. Puit on väga vastupidav ja kestab aastakümneid. Oma kaaluga võrreldes ongi puit kõige tugevam ehitusmaterjal maailmas.
Puitmööblil on kõik eeldused selleks, et kesta mitu põlvkonda.
Ja isegi kui puitmööbel pika kasutamise või õnnetuse tagajärjel kriimud peale saab, siis erinevalt laminaadist või muust tehislikust materjalist, on puidust mööbliesemele võimalik uue viimistlusega uus elu anda. Nii saabki ühte eset väga pikalt kasutada ja siis taaskasutada.
5. Olelusringi hindamine (inglise keeles Life Cycle Assessment, LCA) on lähenemisviis, mille puhul hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul – alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Hindamise juures pööratakse tähelepanu ka toote taas- ja korduskasutusele ning kogu tsüklis toimuvale transpordi keskkonnamõjule.
Olelusringi hindamise uuringud on näidanud, et puidu kasutamine on keskkonnasõbralikum kui teiste materjalide kasutamine.
Tõenäoliselt kõige keskkonnasõbralikum viis mööbli hankimiseks on tuua lähedalasuvast õigesti majandatud metsast puu, lasta see kohalikul töömehel mööbliks vormida (ja tootmisjäätmed saunaõhtuks põletada:) ning hoida oma mööblieset hoolega nii, et ka tulevad põlved seda (taas)kasutada saaksid 🙂
